Fotod on kasutusel valdajate loal ning pärinevad Eesti Filmi Andmebaasist. "Siin me oleme" foto: Enn Putnik. "Mandariinid" ja "Risttuules" fotod: Allfilm

19. MÄRTS TOIMUS KEVADSEMINAR 2024

Eile kogunes kogu eesti filmivaldkond kinos Sõprus kevadseminarile, et arutada filmitööstuse hetkeseisu ning tuleviku väljavaateid. Eesti Filmitööstuse Klastri ja Eesti Kinoliidu korraldatud seminar „Eesti filmitootmine – projektipõhine eluviis või jätkusuutlik ettevõtlus“ on esimene sellelaadne, puudutades tervet filmisektorit. Seminaril 250 osavõtja seas oli filmiettevõtjad ning loomingulisi ja tehnilisi töötajad.

Põhjuse aruteluks andis muutunud majandus- ja ettevõtluskeskkond, mis ei ole jätnud puutumata filmitööstust. Välisinvesteeringuid soosiva programmi Film Estonia ebastabiilse rahastuse tõttu jääb filmitööstus ja laiemalt riigi majandus ilma olulisest mahust investeeringutest. Rahastuse ebakindlus on sundinud produtsente loobuma kümnetest projektidest, mille tootmine on viidud naabermaadesse.

“Kevadseminari tingis valdkonna ühine mure,” selgitas Eesti Flmitööstuse Klastri tegevjuht ja Eesti Kinoliidu nõukogu Piret Tibbo-Hudgins. “Eesti film toetub kahele sambale. Esimene on kodumaine film, mis otsib riiklikule toetusele lisaks alternatiivseid rahastusvõimalusi nii erasektorist kui ka filmide edastamise platvormidelt. Teine sammas on tööstust toetav Film Estonia, mis alates 2016. aastast on Eesti majandusse toonud ligi 73 miljonit eurot. Kui üks või koguni mõlemad sambad on ebastabiilsed, mõjutab see kogu kohalikku filmimajandust.”

Tibbo-Hudgins lisas, et Film Estonia on alati sõltunud poliitilisest tahtest ning sellega hoidnud valdkonda ärevil. Ometi on teada, et iga Film Estoniasse panustatud euro toob meie majandusse juurde viis eurot. Kevadseminaril püütakse leida lahendusi filmivaldkonna sisestele ja välistele probleemidele.

Eesti Filmitööstuse Klaster koondab 23 eesti audiovisuaaltööstuses aktiivselt osalevat ettevõtet. Eesti Kinoliitu kuulub 409 filmitegijat. 

VIRU FILMIFONDI KEVADINE

TAOTLUSVOOR

Viru Filmifondi kevadine taotlusvoor 2024.a. on avatud!

Viru Filmifond toetab mängufilme, lühifilme, dokumentaalfilme, muusikavideosid, TV seriaale. Võta julgelt ühendust kui Sul on mõni uus formaat, mida soovid proovida!

Ootame Teie taotluseid 01.aprilliks.

NB! Pane tähele, Viru Filmifondil on uuenenud statuut! Rohkem infot leiate: www.virufilmifond.ee

SOTSIAALMEEDIA PRAKTIKANT

Oskad kodulehel imesid korda saata, omad paremat visuaalset keeleoskust kui allolev ja sulle meeldib Facebook´is toimetada - tule ja palun aita meid.




KINOLIIDU KOLLEEGIPREEMIA “KIISA”

PÄLVIS MARTTI HELDE.

Mõõdunud aastal andis Kinoliit välja kolleegipreemia “KIISA” lausa kahel korral. 14. detsembril toimunud Eesti Kinoliidu ja Eesti Filmi Instituudi ühisel jõulupeol sai tunnustuse oma kolleegidelt noor ja andekas režissöör Martti Helde.

Kolleegid meenutavad, et Kaljo armastas öelda: „Kiisk on väga suur kala“. See humoorikas ütelus viitab nii igale filmitegijale vajalikule enesekindlusele kui ka soovile jõuda loominguliselt kõrgemale ja kaugemale.

Martti Helde filmikarjäär algas kuueteistkümneaastaselt, kui ta tegi kahekümneminutise poliitilise satiiri „Sigade koalitsioon“ (2004). Laiema tuntuse saavutas Helde oma esimese täispika, vormiliselt eksperimenteeriva mängufilmiga „Risttuules“ (2014), kus läbiva printsiibina kasutatakse loo jutustamisel otsekui stoppkaadris olevaid, rangelt ja detailideni läbi komponeeritud liikumatuid pilte (nn tableau vivant). „Risttuules“ esilinastus mainekal Toronto filmifestivalil 2014. aastal, millele järgnes enam kui 80 festivali, arvukalt kriitikute ja publiku auhindu ning kinolevi paljudes riikides. Helde teine mängufilm „Skandinaavia vaikus“ esilinastus Shanghai ja Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil 2019. aastal, pälvides Europa Cinemas Labeli auhinna. Pärast seda asus ta tööle täispika metsateemalise dokumentaalfilmiga „Vara küps“ (2024) ja Bobby Saggeri lühidokumentaalfilmiga „Inimene“. Oli maailmanäituse „Dubai 2020“ Eesti paviljoni loovjuht. Tema viimane film “Vara küps” osutas tulistele punktidele Eesti metsa majandamises ning on ajakirjanduses aga ka sektoris pälvinud suurt tähelpanu

VABAKUTSELISE LOOVISIKU

LOOMETOETUS

Oluline on teada, et alates 01.01.2023 ei saa loometoetust taotleda isikud, kes on loometoetust saanud viimase kahe aasta jooksul. Välja arvatud juhul kui nad on saanud 2023. aastal loometoetuse pikendamise avaldusele eitava vastuse vahendite puudumise tõttu, kuigi vastasid loometoetuse saamise tingimustele.

Loometoetuse avalduse vormi leiad:

LIIKMELE > TOETUSED/TAOTLEMINE



 

ÕNNITLEME

MÄRTS 2024

02.03 Kaia Pihlak 49

03.03 Enar Tarmo 56

03.03 Rainer Sarnet 55

05.03 Kaspar Ainelo 33

05.03 Ott Tiigirand 36

06.03 Ave Kuik 72

06.03 Liisa Taul 42

07.03 Katri Rannastu 43

10.03 Ants Simm 80

10.03 Tõnu Karro 66

10.03 Toomas Lepp 74

11.03 Imre Paabo 34

12.03 Martin Venela 33

14.03 Ralf Siig 48

15.03 Triin Valvas 37

16.03 Veiko Õunpuu 52

17.03 Ivan Pavljutskov 36

20.03 Aet Laigu 45

20.03 Rein Raamat 93

21.03 Elo Soode 38

21.03 Piibe Kolka 38

22.03 Kullar Viimne 44

23.03 Kalju Kivi 73

24.03 Heiki Ernits 71

24.03 Rein Pruul 70

26.03 Boyce Laurence 45

26.03 Edina Csüllog 45

27.03 Helis Hirve 34

28.03 Moonika Põdersalu 29

29.03 Helen Vinogradov 37

29.03 Semjon Levin 69

30.03 Kaspar Kadastik 39

30.03 Kristina Lõuk 40

30.03 Liina Paakspuu 44


*